Opmodatásaheapmi dáhpáhuvvu guovtti ceahkis
- Lohpi ásahit opmodaga plána- ja huksenlága mielde. Áššemeannudanáigi lea 12 vahku dan rájes go suohkan lea ožžon ollislaš ohcama.
- Mihtidanjohtu (rádječuoggát merkejuvvojit, ođđa ráját registrerejuvvojit opmodatregistarii ja ođđa dállodoallo- ja geavahusnummir dieđihuvvo). Áššemeannudanáigi lea 16 vahku.
Maŋŋá go juohkinlohpi lea addojuvvon, de manná ášši automáhtalaččat viidáseappot mihtideapmái, jus ii ohcco maŋidit mihtideami.
Lea go opmodat regulerejuvvon guovllus?
Jus guovlu lea muddejuvvon/regulerejuvvon, de fertet iskat maid gustovaš muddenplána/regulerenplána dadjá huksema ja juohkima birra. Muhtun regulerenplánat čájehit konkrehta viessosajiid juohkima ja viessosajiid. Jus addá lobi juohkit ja hukset eambbo go maid plána čájeha, de mearkkaša dat unnit rievdadusaid plánii dahje ahte addojuvvo sierralohpi. Juohkinohcamušas ferte de evttohit smávit rievdadusaid, vrd. plána- ja huksenlága § 12-14 ja sierralohpeohcamiid, gč. Plána- ja huksenlága kapihtal 19. Ohcama galgá ákkastit.
Lea dehálaš ahte ránnjávárrehusas maiddái almmuhuvvo ahte ohcá smávit rievdadusaid, geahča sierra merken rubrihka ránnjávárrehus-skovis.
Visttit galget leat huksenrájiid siskkobealde mii lea almmuhuivvon regulerenplánas. Doppe gos plána ii čujut huksenrájiid, de gusto gaskamearrádus seamma láhkai go muddekeahtes guovllus.
Suohkana kártačovdosii. Vállje kártatiippa muddenplána/regulerenplánas
Lea go opmodat guovllus mii ii leat regulerejuvvon?
Go opmodat lea ii leat regulerejuvvon, de mearkkaša dat ahte opmodat ii gula regulerenplánii, muhto dalle gusto gielddaplána areálaoassi. Jus juohkin ii leat gielddaplána mielde, de ferte ohcat sierralobi, vrd. Plána- ja huksenlága kapihtal 19. Ohcan galgá vuođustuvvot/ákkastuvvot.
Ovdehusat
Ođđa opmodaga plánejuvvon geavaheami ferte čilget. Jus ođđa opmodat galgá geavahuvvot ásodahkan, de ferte addit vejolašvuođa hukset dábálaš viesu mas leat čuovvovaš doaimmat: biilabisánansajit, garáša, manevreringareála, olgoareála, čáhci ja kloáhkkarusttegat. Opmodat ferte addit vejolašvuođa dasa ahte dát doaimmat ožžot buori kvalitehta ja ahte dat uhcimusat ollašuhttet gustovaš lágaid, láhkaásahusaid ja areálaplánaid gáibádusaid.
Gaskkat
Jus opmodahkii gusto muddenplána, de sáhttet leat eará mearrádusat mat gusket opmodahkii. Jus opmodat ii leat muddejuvvon, de galgá ođđa ásodatviessu sáhttit biddjojuvvot nu ahte gaska ođđa eatnamiid rájiide lea unnimusat 4 mehtera ja gaska eará visttiide eará opmodagain lea unnimusat 8 mehtera. Jus opmodat ii leat muddejuvvon, de galgá visttis leat unnimusat 15 mehtera suohkana geainnu ja fylkkageainnu gaskka ja visttis riikkageainnu gaskka leat unnimusat 50 mehtera. Ođđa orrunviesu dahje garáša ii galgga bidjat friddjabáikeavádagaide. Ođđa visttit eai galgga huksejuvvot lagabui go 4 mehtera eret gieldda čáhce- ja kloáhkkajohtasiid. Sáhtát váldit oktavuođa čáhce- ja kloáhkaossodagain eanet dieđuid oažžun dihte.
Šlápma
Til kommuneplanen finnes det et støykart. Du må undersøke om den aktuelle eiendommen befinner seg i en støysone. Dersom eiendommen befinner seg i gul eller rød støysone vil det være krav om faglige utredninger som viser at man ved tiltak kan tilfredsstille kravene til støyforhold i ny bolig. Vi anbefaler at du tar kontakt med fagfolk for hjelp hvis dette er tilfellet for din eiendom.
Unnimus viessosadji sturrodat
I kommuneplanens arealdels bestemmelser står det i retningslinjene til pkt 7.2 at det ved deling normalt ikke skal oppstå boligtomter som er mindre enn 600 m2 og det ved spesielt gunstige tomteforhold kan fradeles tomter ned til 500 m2. Dersom du ønsker å fradele en tomt som er mindre enn 600 m2 er det opp til deg å vise at det er spesielt gunstige tomteforhold.
Rievttit
Ođđa opmodahkii galgá beassat almmolaš geainnu mielde. Jus dát geaidnu manná priváhta geainnu dahje nuppi olbmo opmodaga rastá, de fertet oažžut dárbbašlaš vuoigatvuođa eaiggádiin geainnu geavaheapmái. Jus čáhce- ja kloáhkkajohtasiid ferte bidjat badjel nuppi olbmo opmodaga, de ferte oažžut vuoigatvuođaid dasa opmodaga (id) eaiggádis. Ohcama mielde galgá buktit evttohusa vuoigatvuođajulggaštusaide. Dát sáddejuvvojit diggái oktan ođđa opmodaga diggelogahallamiin.
Ferte váldit oktavuođa Tinglysain telefovnnas 08700 oažžun dihtii čielgasa leat go eará bealit ja gullevašvuođat mat sáhttet leat diggeáššin opmodagas ja mat sáhttet leat hehttehussan juohkimii.
Ná ozat juohkima
- Diŋgo dillekártta ja ránnjálisttu.
- Sádde ránnjáide dieđuid suohkan ránnjálisttu vuođul. Don sáhtát geavahit ránnjáguoskkevaš skovi ja viessodirektoráhta guittehusa - skjemaet for nabovarsel og kvittering fra Direktoratet for Byggkvalitet (DiBK). Ránnjáide galgá kopiija dain seamma mildosiin maid sáddet suohkanii.
- Sádde ohcanskovi suohkanii- søknadsskjema Mildosat:
- Čuovusreive čilgehusain juohkima birra.
- Opmodaga dilálašvuođakárta ii galgga leat boarráset go 1 jagi. Sárggo ođđa juohkolinnjá (-id) /eaiggátvuođarádji (-id), evttohuvvon viesso- ja garáša sajádahkii, gaskkaide, olgunareálii, olggosvuodjimii, biilabisánansadjái, biilajorgalansajit buot parseallain oktan loahppaosiin.
- Dieđut mat leat addojuvvon ránnjávárrehusas ja guitte ránnjávárrehusa várás.
- Vuoigatvuođa ¬julggaštusevttohus
- Mihttogávppi rekvisišuvdna Rekvisisjon av oppmålingsforretning
- Eará mildosat sáhttet leat áigeguovdilat juohke áššái.
Iskanlistu ohcamii juohkima oktavuođas.
Ohcan oktan mildosiiguin sáddejuvvo suohkanii, oktavuođadieđut leat olgeš ravddas.
Áššemeannudanáigi
Áššemeannudanáigi suohkanis lea oktiibuot 28 vahku, juhkkojuvvon áššemeannudeami rájes gitta mearrádusa mihtideami/dikkemeannudeami rádjai:
- Áššemeannudanáigemearri plána- ja huksenlága vuođul lea 12 vahku muddenplána ohcamiid oktavuođas ja dainna eavttuin ahte ohcan lea ollislaš. Áigemearri ii gusto dain oktavuođain go ohccojuvvo sierralohpi. Áigemearri sáhttá guhkiduvvot jus doaibmabidju lea erenoamáš váttis, gáibida liige politihkalaš čielggadeami, dahje eará eiseválddiid lobi dahje mieđáhusa (mearrádusa).
- Go Kart og geodata leat ožžon ášši, lea áigemearri 16 vahkku gárvvistuvvon mihtideapmái ja diggelogaheapmái (áššemeannudeapmi matrihkallága mielde; gč. láhkaásahus § 18).
Juohkin háttit
Lea go liŋka gieldda divadiidda?
- Divadat áššemeannudeami oktavuođas plána- ja huksenlága vuođul meroštallojuvvo divatregulatiivva § 3-11 bustáva A dahje B vuođul, areála sturrodaga mielde.
- Máksu áššemeannudeami ovddas matrihkallága vuođul (mihttogávppašeapmi, dokumeantamáksu ja diggelogaheapmi) rehkenastojuvvo areála sturrodaga vuođul divatregulatiivva § 5-1 mielde.
- Divat rájiid čielggadeami ovddas boahtá lassin go eatnamis (-iin) leat eahpesihkkaris ráját.
- Sierralohpeohcamii gusto maiddái § 3-15 ja váilevaš ohcama oktavuođas bohtet lassigolut § 3-1 nuppi lađđasa vuođul.
Gustovaš lágat ja njuolggadusat
Plána- ja huksenláhka
Suohkanplána areálaoassi
- Mearrádusat ja njuolggadusat
Matrikkeloven
Matrikkelforskriften
<–Mihtidit dálá opmodatrájáid