|
1.
|
Háhkat ja bidjat čáhcemihttára
|
|
1.1
|
Mihttár lea doalli opmodat. Čáhcemihttára bidjá ovdal vuosttaš suori. Mihttára sturrodat heivehuvvo čáhcesisáválddáhahkii.
|
|
1.2
|
Doalli ferte ieš gostet čáhcemihttára bidjama/molsuma konsollas ja čáhcemihttára vejolaš sirdima. Mihttára bidjan galgá leat dahkkon autoriserejuvvon revrebiddji bokte gustojeaddji njuolggadusaid mielde. Revrebiddji galgá maiddai doaimmahit ahte čáhcemihttár plomberejuvvo. (geahča čuo 5.3)
|
|
2
|
Lohkan
|
|
2.1
|
Čáhcemihttára lohkan lea oktii jagis. Doalli lohká mihttára ja dieđiha ovdal mearriduvvon áigemeari.
|
|
2.2
|
Jus čáhcemihttár ii lohkko mearriduvvon áigái dahje ii sáddejuvvo suohkanii, lohká suohkan mihttára doalli rehket nammii (lohkandivat). Lohkandivada mearrida suohkan ja oidno divatnjuolggadusas.
|
|
3
|
Dárkkisteapmi
|
|
3.1
|
Suohkan galgá beassat dárkkistit čáhcemihttára ja bearráigeahččolohkat dieđihuvvon dáhtona ja áiggi. Čáhcemihttára galgá bidjat nu ahte ahte lea álki beassat dasa sihke lohkat ja ođasmahttit/molsut.
|
|
3.2
|
Suohkan sáhttá čađat, vejolaččat doalli čálalaš ohcama mielde, dárkkistit čáhcemihttáriid mat leat anus. Suohkan sáhttá atnit olggobeal fitnodaga dan bargui. Jus dárkkisteapmi čájeha boasttulohkama eambbo go 5 %, muddet jahkedivada ovddit jagiid ovddas. Dárkkistanmihtideapmi ja vejolaš molson mihttáris goste doalli ieš.
|
|
3.3
|
Jus ii leat vejolaš meroštit boasttu mihtiduvvo hivvodaga dárkilit, divvojuvvo divat dan áigodaga ovddas man dáfus lea eahpádus dan gaskamearálaš lohkanáigodaga mielde, ovdal go meattáhus čájehuvvui, ja/dahje maŋŋil go lei divoduvvon.
|
|
3.4
|
Čáhcemihttáriid galgá dárkkistit 10 jagi maŋŋil, ealáhusopmodagain. Ássanviesuin galgá čáhcemihttár dárkkistuvvot 15 jagi maŋŋil. Industriijačáhcemihttáriid galgá dárkkistit 4 jagi maŋŋil. Suohkan sáhttá dárkkisteami maŋŋil gáibidit mihttára molsut, jus mihttár suohkana árvvoštallama mielde ii duhtat gustojeaddji mearrádusaid.
|
|
4
|
Eanet čanastagat
|
|
4.1
|
Juohke opmodagas galgá dábálaččat leat dušše okta čanastat. Daid oktavuođain go ovtta opmodagas leat eanet čanastagat, galgá bidjat mihttára juohke ovtta čanastahkii. Vejolaš siskkáldas mihttárat eai gula suohkanii.
|
|
5
|
Eará
|
|
5.1
|
Go čáhcemihttár lea biddjon, de ii sáhte dan váldit eret jus suohkan ii mieđa dasa.
|
|
5.2
|
Jus čáhcemihttára ii sáhte bidjat nu ahte ii jieŋo, galgá divada vuođđudit stipulerejuvvon golggaheami vuođul mearriduvvon rehkenastinnjuolggadusaid mielde.
|
|
5.3
|
Jus mihttár mii lea anus jávká dahje billahuvvá, galgá doalli dallánaga dieđihit dan suohkanii. Plomberejuvvon mihttáriid sáhttet dušše suohkana bargit rahpat dahje suohkana bargiid bearráigeahču vuolde. Dát guoská maiddai mihttáriid plomberemii. Gustojeaddji plomberemis galgá leat suohkana mearka.
|
|
5.4
|
Jus plomberen lea botkejuvvon, mearriduvvo čáhcegolggaheapmi gustojeaddji termiinna meroštallon golggaheami mielde gerdon njeljiin.
|
|
5.4.1
|
Čáhcemihttáriid bidjamii ja geavaheapmái gustojit muđui suohkana teknihkalaš mearrádusat.
|