SAÁO lea vuosttažettiin mánáid friddjaáiggearena. SAÁO:s eai leat fágaplánat dahje lohkanmearit. Mánáin lea vuoigatvuohta friddja doaimmaide. Sii háhket máhtu, gálggaid ja guottuid stoahkama bokte. Dat addá mánáide vejolašvuođa šaddat, ovdánit ja sosialiseret. Dan dihte lea stoahkan guovddážis SAÁO árgabeaivvis. Stoahkan addá mánáide olbmáid, hástalusaid, vuostálastima, hárjáneami gieđahallat riidduid, ilu, suohtastallama ja vejolašvuođa gieđahallat vásihusaid ja dovdduid. Guovdageainnu suohkanis lea SAÁO fálaldat sihke Guovdageainnus ja Mázes.
Almmuhuvvon 13.06.2018 23.37
Maŋemusat rievdaduvvon 08.03.2023 13.27
Guovdageainnus lea SAÁO seammá viesuin go Guovdageainnu mánáidskuvla, nu gohčoduvvon B-soajis, gos maiddai smávvaskuvlaceahkis leat lanjat. Dát lea hui álki daidda mánáide geat ožžot dán fálaldaga. Ahte fysalaččat leat seammá sajis lea maiddai buorre ovttasbargui gaskal skuvlla ja SAÁO. Mázes lea SAÁO Máze mánáidgárddis.
Goas lea rabas?
SAÁO lea rabas buot árgabeivviid iđđedis diibmu 07:45 – 08:30. Go skuvla álgá, de lea oahpaheddjiin ovddasvástádus ohppiin. Maŋŋelgaskabeivviid álgá fas SAÁO dakka maŋŋil go skuvla nohká. Dat mearkkaša ahte álgá disdagaid ja duorastagaid diibmu 14:30. Gaskavahku diibmu 12:30. Mánnodagaid ja bearjadagaid 07:45 – 16:15. SAÁO gidde juohke beaivvi diibmu 16:15. Mii merkestit listui go mánát bohtet min lusa maŋŋel skuvlla ja merkestit fas listui go mánáid vižžet maŋŋelgaskabeaivvi. SAÁO čuovvu skuvlaruvttu, dat mearkkaša ahte go skuvllas lea friddja, lea SAÁO steaŋggas.
Oktavuohta SAÁO
Olgeš bealde leat gulahallan dieđut. SAÁO:s Guovdageinnus lea beaivválaš jođiheaddji ja guokte assisteantta. Jagi 2017/2018 leat sullii 20 máná geat leat váldán vuosttá fálaldaga. SAÁO Mázes lágiduvvo ovttasbargguin Máze mánáidgárddiin, doppe doaibma mánáidgárddejođiheaddjin maiddái SAÁO jođiheaddjin.
Geaidda lea SAÁO bálvalus?
SAÁO lea fuolahus- ja astoáiggefálaldat olggobealde bákkolaš skuvlabeaivvi mánáide 1. – 4. klássas. Fálaldat guoská maiddai boarráset ohppiide jus erenoamáš bealit dorjot saji mánnái. Sisdoallu ja doaibma galgá boahtit mánáid dárbbus stoahkat, vásihit kulturdoaimmaid, sosiála oahppan ja fuolahus (suohkana njuolggadusaid mielde).
Sadji, ohcanáigemearri ja sisaváldin
SAÁO saji oažžu ovtta skuvlajahkái hávális. Ohcanáigemearri lea miessemánu 1. beaivi. Váldosisaváldin lea nuppi mánnobealis miessemánu. Sisaváldin sáhttá maiddai leat gasku skuvlajagis. Jus lea sadji, sáhttá skuvlaastoáiggeortnet váldit mánáid oanehis áiggiide. Jus lea sadji sáhttá maiddai “oastit” saji ovtta beaivái. Ohcanskovvi lea gávdnamis dáppe, de gávnnat sihke ohcanskovi ođđa sadji dahje rievdadeapm, dahje virgelopiohcan ja eretcealkin.
Máksu
Dáppe gávnnat man olu SAÁO sadji máksa.