Denne artikkelen er over 1 år gammel og kan inneholde utdatert informasjon

Dábálaš gažaldagat divvagiidda ja bálvalusmávssuide

Dás sáhtát gávdnat vástádusaid daid eanemus dábálaš gažaldagaide mat gusket divvagiidda ja bálvalusmávssuide

 

 

Dábálaš gažaldagat suohkana divadiid ja bálvalusmávssuid birra

Man dávjá boahtá Guovdageainnu suohkanis suohkanlaš divadiid rehket?

Suohkanlaš divadat sáddejuvvojit 3 geardde jagis jus it leat dáhtton mánnosaččat oažžut rehkega:

  • 1. tertiála gusto ođđajagimánu, guovvamánu, njukčamánu ja cuoŋománu ovddas, ja sáddejuvvo loahpas cuoŋománu.
  • 2. tertiála gusto miessemánu, geassemánu, suoidnemánu ja borgemánu ovddas, ja sáddejuvvo loahpas borgemánu.
  • 3. tertiála gusto čakčamánu, golggotmánu, skábmamánu ja juovlamánu ovddas, ja sáddejuvvo loahpas juovlamánu.  

Dannego suohkanlaš divadat sáddejuvvojit 3 geardde jagis, juhkkojit maiddai mávssut golmma sadjái.

Maid mun mávssán?

Don mávssát čáhcelágideami ja rufegieđahallama (jus leat čatnon suohkana rusttegiidda), doapparčorgema ja ráhpegieđahallama (jus du lea ráhpetáŋka) ja ruhttema / biipobearráigeahččama ovddas, ja maid opmodatvearu.

Manne lea submi fakturás earálágan go diibmá?

Guovdageainnu suohkanstivra mearrida ođđa máksomeriid suohkanlaš divadiidda juovlamánus čuovvovaš jagi. Dáppe bohtet leat rievdadusat eanemus divadiin.

Movt meroštallo čáhce- ja rufedivadat?

Meroštallo okta fástaoassi čáhce- ja rufedivadii dan geavahanareála (BRA) mielde mii áiggis áigái boahtá ovdan Matrikkelis. Dát guoská buot visttiide mat leat čatnon suohkanlaš čáhce- ja/dahje rufenehttii. Lassin meroštallo okta haddi mihtiduvvon dahje stipulerejuvvon  geavaheami mielde.
Stipulerejuvvon geavaheapmi meroštallo vistti sturrodaga (geavahanareála BRA) mielde, divatregulatiiva mearrida gorrelogu gaskkal geavahanareála ja čáhcevoluma.

Čáhcemihtideapmi:

Buot ealáhusopmodagat leat geatnegahtton mihtidit geavaheami čáhcemihtidanrusttegiin.  Priváhta ruovttudoalut sáhttet ieža mearridit áigot go oažžut monterejuvvot čáhcemihtidanrusttega

Mii lea gurrendivat septihkkatáŋkii?

Jus don oaččut gurrendivat fakturáid septihkkatáŋkka ovddas, mearkkaša dat ahte don it leat čadnon almmolaš rufejohtasii, muhto ahte dus lea septihkkatáŋkka mii gurrejuvvo juogo jahkásaččat, juohke nuppi jagi dahje juohke njealját jagi. Septihkkatáŋkka ovddas máksojuvvo gurrendivat jahkásaččat, vaikko táŋkka ii gurrejuvvo juohke jagi.

Mot meroštallo doapparčorgendivat?

Buot ássanovttadagat (vrd. dieđut mat leat registrerejuvvon Matrikkelii), mákset dál ovtta ovtta fásta hatti doapparčorgema ovddas, lassin haddái doapparlihtiide ja plástaabonnementii maid juohke ássanovttadat geavaha. Fásta haddeoassi galgá gokčat doapparortnet, birasstašuvnnaid jna  hálddašan goluid.

 

Hyhttadoapparčorgen

Leat bidjon sierra kontainerat heivvolaš sajiide gosa hyhttáeaiggádat besset bidjat doabbara. Kontaineriidda lea merkejuvvon Hyhttádoapparčorgen, ii ge leat makkárge doapparsirren gáibádus. Suohkanstivra mearrida jahkásaččat sierra divada doapparčorgemii astoáiggis.  

Diibmá ii fitnan ruhttejeaddji muhto mun aŋkke máksen ruhttendivada. Movt dat dát lea?

Ruhtten-/geahččodivat máksojuvvo juohke jagi, maiddai daid jagiid ovddas go ii leat bearráigeahčču/ruhtten viesus danin go diva galgá maiddái gokčat eanet go ruhttema. Dat galgá maiddái gokčat:

  • Ruhttema/bearráigeahču daid njuolggadusaid ektui mat leat áiggis áigái (buollin- ja bávkkihansuodjalanláhka ja eastadeaddjiláhkaásahus)
  • Dárkkisteapmi maŋŋel buollima dahje bávkkiheami liggenrusttegis
  • Várrehus ruhttema/bearráigeahču birra
  • Diehtojuohkindoaimmat rievttes liggema birra ja obbalaš buollinsuodjalusa birra
  • Áššemeannudeapmi
Mun lean aiddo oastán viesu. Galggan go máksit dan áigodaga ovddas mii lea ovdal go mun šadden eaiggádin?

Dat lea son gii formálalaččat lea oamasteaddji dalle go suohkan sádde rehkegiid gii oažžu rehkega. Ođđa oamasteaddji oažžu rehkega suohkana divadiid ovddas iežas namas boahtte háve go suohkan sádde rehkegiid. Suohkandiva áigodaga ovddas mii lea gaskkal go šattat eaiggádin gitta vuosttaš dábálaš faktureren dahkko maŋŋel, lea ášši maid vuovdi ja oasti ferteba gaskaneaset čielggadit. Opmodatvuovdi sáhttá veahkehit čielggadit rehketmávssu birra oastima oktavuođas. Váldde oktavuođa opmodatvuovdin jus leat gažaldagat.

Mun lean vuovdán ja in oamas šat viesu. Movt de gártá rehketmáksimiin?

Eaiggátdilli ođastuvvo jámma maŋŋel go eaiggátmolsun lea diggelogahallan. Dat lea son gii formálalaččat lea oamasteaddji dalle go sáddet rehkegiid gii oažžu rehkega. Jus viessu lea vuvdon maŋŋel go suohkan lea sádden rehkega, de lea dán rehkega máksin ášši maid vuovdi ja oasti ieža ferteba gaskaneaset gulahallat. Vuosttaš dábálaš faktureremis maŋŋel diggelogahallama boahtá ođđa oamasteaddji oažžut rehkega. Jus vuovdin čađahuvvo opmodatvuovdi bokte, de lea opmodatvuovdi gii čuovvula rehketmávssu vuovdima oktavuođas. Váldde oktavuođa opmodatvuovdin jus dus lea gažaldagat.

Movt sáhtán njulget boasttu nama dahje čujuhusa rehkegis?

Rehkegat sáddejuvvojit dieđuid vuođul mat leat almmolaš registtarin nugo matrihkkal ja álbmotregistaris. Iskka vuos lea go rievttes čujuhus álbmotregistaris go rehket manná álo čujuhussii mii lea álbmotregistaris. Jus oaivvildat ahte álbmotregistaris lea boastu čujuhus de fertet rievdadusdieđu sáddet álbmotregistarii vai rehket boahtá rievttes čujuhussii. Jus álbmotregistaris lea rievttes čujuhus ja rehkegat goitge boahtá eará čujuhussii, de fertet váldit oktavuođa Guovdageainnu suohkaniin.

Jus oaivvildat rehkegis lea boasttu namma de fertet váldit oktavuođa Guovdageainnu suohkaniin. Rehket opmodatvearu/suohkanlaš divadiid ovddas manná sutnje gean namas eana/visti lea registrerejuvvon matrihkkalis.

Váldde oktavuođa ovttadagain masa rehket guoská. Ovdamearkka dihte teknihkalaš ovttadagain jus divat guoská čáhcái dahje duolvačáhcái, dearvvašvuođa ovttadaga jus rehket guoská dearvvašvuođabálvalusaide.

Mii dáhpáhuvvá jus in mávsse?

Opmodatvearru ja suohkana divadat galget máksot mearriduvvon áigái. Vel dalle ge jus leat váidán opmodatvearu/suohkana divadiid.

Jus máksu maŋŋona de gártet reanttut rehkenastot máksomeriid mielde mat áiggis áigái leat mearriduvvon máksinbeaivvis gitta máksu dahkko. Máksu ii registrerejuvvo ovdal dan beaivvi go ruhta lea suohkana báŋkokontos. Jus it mávsse de gártet liigemávssut sáddet máksinmuittuhusa jna.  

 

Suohkanis lea pántalága bokte lobálaš pántavuoigatvuohta du vissui opmodatvearu ja suohkanlaš divvagiid ovddas, nugo  doappardiva, ruhttendiva, čáhce -ja duolvačáhcediva. Jus it mávsse opmodatvearu dahje rehkega suohkanlaš divvagiid ovddas, ja dasa lassin it váldde vuhtii hobehanreivve mii boahtá boasttas, sáhttá suohkan gáibidit ahte du viessu vuvdo vai oažžu ruđastis. Pántavuoigatvuohta bistá guokte jagi. Lágas ii namuhuvvo makkárge ruđalaš rádji goas suohkan sáhttá gáibidit bákkus vuovdit viesu lobálaš pántavuoigatvuođa geažil. Danin sáhttet leat duođalaš váikkuhusat jus dát rehkegat eai mákso. Váldde baicca oktavuođa suohkaniin ja bivdde máksinšiehtadusa ovdalii go it mávsse

Ferten go atnit KID-nummára?

Vai mii galgat diehtit gii lea máksán de berret atnit KID-nummára. Dan gávnnat vuolemusas gurut bealde rehkegis. Jus dus ii leat KID-nummár de mákso rehket, muhto sáhttá dagahit váttisvuođaid rievttes máksi nammii registreret mávssu.

Lea go vejolaš oažžut avtalegiro/e-rehkega?

Dan sáhtát ráhkadit iežat neahttabáŋkkus, dahje bivdit veahki iežat báŋkkus.