Opmodatvearru, mii lea vuođđuduvvon opmodatvearrolágas, lea suohkanii dehálaš sisaboahtogáldu. Sisaboahtu atno doalahan dihte buori suohkanlaš bálvalusaid.
Suohkanstivrra mearrádus
Opmodatvearrolága §§ 3 a) ja 4 vuođul lea Guovdageainnu suohkanstivra mearridan áššis 62/25 juovlamánus 2025 ahte vearromáksomearri galgá leat 3 promilla viessoopmodagain ja 7 promilla ealáhusopmodagain, ja vuođđogeasus 0 ruvnno viesuin ja astoáiggeviesuin. Stuoradiggi lea maid mearridan ahte tákstaárvvu galgá vuolidit 30%:in ovdal go opmodatvearru rehkenastojuvvo. Čađahuvvui ođđa tákseren olles suohkanis 2017:s mii adno vuođđun jahkásaš olggosčáliheapmái 10 jahkái.
Opmodatvearu rehkenastin
Viesuide ja astoáiggeviesuide lea opmodatvearru 3 promilla opmodatvearrovuođus.
Opmodatvearru viessoopmodagaide meroštallojuvvo dán formela mielde:
(Opmodatvearrovuođđu- - vuođđogeasus) x 0,003 = jahkásaš opmodatvearru
- Mii lea opmodatverrui lea vuođđun?
- Guovdageainnu suohkanis meroštallet opmodatvearu diđoštemiid vuođul mat dahkkojedje 2016-2017:s. Diđoštemiid bohtosiid meannuda áššedovdi tákstalávdegoddi, mii mearrida távstta. Távstta mearrideapmái geavahuvvojit šábloŋŋat, geahča njuolggadusaid (PDF, 380 kB).
- Go táksta lea mearriduvvon, de 70% távsttas lea vuođđun opmodatverrui.
- Opmodatvearru dahká 2 promilla opmodatvearu vuođus mas gessojuvvo eret vuođđogeasus.
Mii tákserejuvvo?
Álgoálggu rájes leat buot opmodagat suohkanis tákserejuvvon prinsihpaid vuođul mat sihkkarastet seammadásat meannudeami. Opmodagaid vuođđojoavkkut mat tákserejuvvojit:
- Viesut
- Bartat/astoáiggeviesut
- Ássanviesut šibitdálus
- Viesuid garáša
- Áittit
- Viessosajit
- Ealáhusvisti/Gávpevisti
- Eará viesut ja opmodagat
Opmodatvearrobábir
Opmodatvearrobábir sáddejuvvo buot eanaeaiggádiidda geat leat nammaduvvon opmodatregistaris. Opmodatvearrobábir sáddejuvvo juohke jagi.
Opmodatvearrobáhpiris čájehuvvo guđe opmodahkii gullá, vuostáiválddii oassi opmodagas, gii lea eaiggátovddasteaddji, rehketvuostáiváldi, makkár opmodat lea, galle ássanovttadagat leat, táksta ja vejolaš luvvemat. Lea rehketvuostáiváldi ovddasvástádus máksit opmodatvearu.
Mii sáddet opmodatvearrobáhpiriid juohke jagi ovdal njukčamánu 1. beaivvi. Don oažžut dieđu go du opmodatvearrobábir lea garvvis.
Váidin
Opmodatvearrolága § 19 vuođuin sáhttá váidit mearriduvvon opmodatvearrotávstta juohke jagi dan 10 jagis go vearru gusto, jahkásaš opmodatvearrobábir čáliheame oktavuođas. Ii leat vejolaš máŋgga geardde váidit seamma vuođu dihte, ja váidin ferte leat vuostáiváldon eanemusat 6 vahku das rájes go vearrolisttut leat almmuhuvvon.
Váidinmeannudeapmi
Vuostáiváldojuvvon váidimat meannuduvvojit áššedovdi tákstalávdegottis. Jus mearrádus lea belohahkii miehtan dahje ii miehtan, manná ášši áššedovdi váiddalávdegoddái loahpalaš mearrideapmái. Jus ášši oažžu miehtama áššedovdi tákstalávdegottis lea ášši mearriduvvon ja mearrádus čuvvojuvvo.
Unnideapmi, maŋideapmi dahje luvven
Opmodatvearu § 28 mielde sáhttá ohcat unnideami, maŋideami dahje luvvema opmodatvearus. Galget leat hirbmat nanu ákkat ohcat, ovdamearkka dihte buozanvuohta mii mearkkaša ahte sisaboahtu unnu, ahte lea buollan dahje eará duođalaš bealit. Dat fertejit duođaštuvvon.
Opmodatvearroláhka addá ovdagoddái válddi unnidit dahje luvvet opmodatvearu. Ovdagoddi lea 24.06.2020 mearridan njuolggadusaid movt meannudit opmodatvearu unnideami, maŋideami ja luvvema ohcamiid. (PDF, 658 kB)
Opmodatlága § 5 h) mielde lea opmodat mas lea dállodoallu, vuovdedoallu, ja dás gartneriija ja šaddoskuvla čadnon dákkár dollui, ja rusttegat boazodoalloealáhusas luvvejuvvon opmodatvearus.
Almmuhus
Guovdageainnu suohkan almmuha ovdal njukčamánu 1. beaivvi juohke jagi vearrolisttu guhte opmodagat leat takserejuvvon, opmodatvearrotávstta, vearrotávstta ja man ollu opmodatvearru lea juohke áidna opmodagas. Dasa lassin boahtá ovdan listtus guhte opmodagat leat luvvejuvvon vearromáksimis opmodatvearrolága § 7 mielde. Listu biddjo almmolaš geahčadeapmái golbma vahku suohkana neahttasiidduin ja suohkanviesu bálvaluskantuvrras.
Rehket
Opmodatvearu máksá suohkandivadiid fárus. Kunddar sáhttá ieš válljet máksit mánnosaččat dahje juohke njealját mánu.
Gulahallandieđut: Guovdageainnu suohkan, tlf. 78 48 71 00, e-post@kautokeino.kommune.no, Bredbuktnesveien 6, 9522 Kautokeino.