Leage siste

Govčča uvssaid, lásiid ja biggohankanálaid, gidde ventilašuvnna. Liggenbumppet sáhttet leat alde. Siste orrun bistá dábálaččat oanehaš iige badjel 2 jándora. Siste orrun unnidan man olu suonjardeami don oaččut. Dat eastada maiddái maiddái vuoigŋamis rádioaktiivvalaš nuoskkideami dahje oažžutmis dan rupmašii.

Váldde juddatableahtaid jus eiseválddit rávvejit dan

Oastte juddatableahtaid apotehkas vurken várás ruoktot. Daga dan ovdal lihkohisvuohta geavvá, vai dus leat dat olámuttus. Juddatableahtaid galggat borrat dušše jus eiseválddit rávvejit dan, ja dušše mánát vuollel 18 jagi, rávis olbmot geat leat gaskal 18-40 jagi boarrásat, áhpeheamit, ja nissonat geat njámahit dárbbašit dahkat dan. Tableahtat várjalit ahte ii oaččo borasdávdda guoggomasráksái.

Riššut jus leat ožžon rádioaktiivvalaš nuoskkideami iežat ala

Basat sáibbuin almmá sárggokeahttá liikki. Geavat šámpu, muhto ale geavat balsama mii sáhttá darvvihit nuoskkideami vuovttaide. Basa biktasiid mašiinnas nugo dábálaččat. Sihko skuovaid njuoska basaldagain ja bálkes basaldaga maŋŋil.

Čuovo borramušrávvagiid

Eiseválddit sáhttet addit rávvagiid garvit biepmu ja juhkamuša maid eiseválddit eai leat dárkkistan. Guoská ovda mearkka dihte iežas gilvvagárddi ruotnasiidda ja cisterne čáhcái, ja bibmui maid ieš omardat nugo fuođđut, sáivačáhceguliide, guobbariidda ja murjjiide. Biebmu mii lea oston gávppis ja čáhceluoittu juhkančáhci viesus lea oadjebas.

Vuhtiiváldde eiseválddiid mearrádusaid mat gusket giddemiidda, buhtisteapmái dahje eváhkkui

Čuovo mielde rádios, tvs dahje interneahtas oažžun dihte ođđaseamos dieđuid eiseválddiid rávvagiid birra. Loga eambbo rávvagiid birra Direktoratet for strålevern og atomsikkerhet siidduin.