Leavganjuolggadus mearriduvvon Guovdageainnu suohkanis

Guovdageainnu suohkanstivra lea mearridan leavganjuolggadusa mii čielggada makkár leavgga suohkan galgá atnit, goas dat levgejuvvo ja gos levgejuvvo

Suohkanstivračoahkkimis geassemánu 19.b. 2025 mearriduvvui leavganjuolggadus Guovdageainnu suohkanii (ášši 31/25). Njuolggadus lea ráhkaduvvon gustojeaddji lágaid ja láhkaásahusaid vuođul ja mearrida movt sámi, norgga ja eará leavggaid galgá atnit suohkana visttiin ja lágidemiin.

Njuolggadus mearrida earret eará ahte galgá levgejuvvot sámi leavggain sámi mearkabeivviid ja Sámedikki válgabeivviid. Našuvnnalaš leavgabeivviid galgá levget Norgga leavggain, ja rahppojuvvo maiddái vejolašvuohta atnit eará leavggaid erenoamáš dilálašvuođain, nugo ovdamearkka dihte ON-leavgga dahje leavggaid mat gullet báikkálaš festiválaide ja lágidemiide.

Levgen dáhpáhuvvá Norgga leavgavieruid mielde, ja dasa lea dihto áigi ja levgenbáikkit - nugo dearvvašvuođaguovddáš, skuvllat ja falástallanhállat. Suohkandirektevrras lea ovddasvástádus levgema geavatlaš čađaheamis ja árvvoštallamis, maiddái dálkki ja erenoamáš dilálašvuođaid oktavuođas.

Leavganjuolggadus bođi fápmui dalán mearrádusa maŋŋil ja boahtá ovddeš anu sadjái. Ulbmil lea sihkkarastit oktasaš, gudnejahtti ja fátmmastahtti leavgaanu Guovdageainnu suohkanis.

Leavganjuolggadusaid gávnnat dáppe. (PDF, 300 kB)