Dát neahttasiidu galgá dahkat ahte it álo dárbbat suohkanvissui vuolgit, go dárbbašat juogalágan suohkanbálvalusa. Mihttun das lea ahte galggat oažžut buoret vástádusaid ja bálvalusaid jođáneappot.
Dán siiddus galget earet eará gávdnot ohcanskovit, oktavuođadieđut ja vástádusat dábálaš gažaldagaide. Dáppe galget maid politihkalaš mearrádusat, hattit, guoros viessosajit, skuvllaid álgin, mánáidgárdesajit, doaktárii nummár ja nu ain.
Sátnejođiheaddjis lea maid sierra báiki dán siiddus, gosa čállá dieđuid.
Neahttasiidu galgá dađis ovdánit ja buorránit ja háliidat áinnas dus gullat, mii doppe váilu. Daid oaiviliid sáhtát sáddet min čeahpes neahtabargái, Anne Lovise Hættai.
Jos dus lea heajos oaidnu, de Iea juohke deavsttas boallu (oaidnit dego skájan), mii dahká ahte sáhtát guldalit deavstta dahje stuoridit bustávaid (oaidnit dego stuorabustávva “T” bajemusas olgešravddas). Diet lea oalle badjin siiddus ja daid lea álki dovdat.
Jos it leat nu čeahppi sámegiela lohkat, de sáhtát baicca guldalit deavstta sámegillii. De maid sáhtát seamma boalu deaddilit (dien boalu šearpmas, mii sulástahttá skájana).
Vuos gal fertet merket visot dan deavstta, máid háliidat guldalit ja de deaddilit skájan-boalu. Muhto mii geahččalat ordnet nu ahte it dárbbašgo skájan-boalu deaddilit ja de gulat olles deavstta.
Jos vuos it leat nu hárjánan dan internehttii, de áiggošeimmet oahpahit daid, geat háliidit dan oahppat. Dan kurssas oahpašit atnit sihke dán siiddu ja eará neahttabálvalusaid. Go fal guovlalat dán neahttasiiddu duos dás ja guldalat lagasradio GLRa (www.glr.no), de gulat goas dat oahpahus šaddá ja gos. Evttohan ahte vurkešit suohkana siiddu čujuhusa, vai gávnnat dan álkit, go fas dárbbašat.
Dán siiddus lea maid robota vuolemusas olgešravddas, mii máhttá álkkes gažaldagaide vástidit. Go jearat das, de oaččut vástádusa ja suohkan maid oažžu buoret dieđu man birra fertet eanet dieđuid bidjat dán siidui, go oaidnit makkár dieđuid oallugat ohcet. Guovdu ovdasiiddu sáhtát maid dábálaš vuogi mielde ohcat dieđuid, mat gávdnojit suohkana neahttasiiddus.
“Ránnjáguovlu” namat bálvalus dán siiddus, lea dakkár mas ieš sáhtát dieđihit, jos juoga ii leat ortnegis doppe gos don orut, ovdamearkka dihte ráigeluodda dahje ribat luonddus. Mis ii soaitte ruhta divvut visot jur ovttatmanos, muhto ferte goit dieđihit, jos goasse galgá divvot.
Váldogiellan Guovdageainnu suohkana siiddus lea sámegiella. Dat lea danne go suohkan gávdno din dihte. 95% guovdageaidnulaččain leat sámegielagat ja de livččii vearrut válljet dárogillii čállit, vai máhkaš “buohkat ipmirdit”. Jos nu galggašii, de ii livčče sámegiela goassege lohpi geavahit. Iige hal dárogielage livčče.
Mii háliidat bálvalit din geat dárustehpet maid (jos leavgga deaddilat, de rievdá giella). Danne geavahat automáhtalaš jorgalanreaiddu jorgalan dihte deavsttaid dárogillii. Dárogiella soaitá muhtomin šaddat nu ja ná, muhto dat dađistaga buorrána, go mii geavahat reaiddu. Reaidu oainnát oahppá mis.
Jáhkkit goit leat nu ahte jos dan áidna ollislaš sámegielat árenas, mii vel gávdno – namalassii Guovdageainnus – eat arvva sámegiela válljet ovdaliigo dárogiela, de eai sáhte gostege earasajes dan dahkat. De ii livčče eanas guovdageaidnulaččaid eatnigielas šat beare guhkki dat eallin.
Goappaš gielaid álo válljet seamma muddui ii leat vejolaš. Go dan geahččala, de lea dávjá nu ahte dieđut šaddet dušše dárogillii. Muhto sámegiela gievrramus guovllus ii leat, iige galgga dárogiella leat mihkkege luonddulágaid. Dat lea danne go Guovdageainnu suohkanis – gievrramus sámegielaguovlun – lea earenomaš ovddasvástádus sámegiela boahtteáigái.
Sávašeimmet ahte vállješeiddet geavahit min sámegielat neahttasiiddu, go dat lea dat máid ieža čállit ja go diehtit ahte eatnasat dis ipmirdit sámegiela buoremusat, goit njálmmálaččat. Ja njálmmálaš sámegiela guldalit leage jur justte máid dán siiddus sáhtát válljet.
Vaikko suohkanis dál viimmat lea fas neahttasiidu, de háliidat du áinnas guossái dahje riŋget midjiide, jos it gávnna dan máid dárbbašat (min telefonnummár lea 78 48 71 00). De oaččut juogo veahki gávdnat dan máid ozat neahttasiiddus dahje veahki áššemeannudeaddjis, geas dál soaitá veahá buoret asttu go ovdal, dannego eatnasat dál gálget earániiddiset neahttasiiddus.
Muittuhan vel ahte vaikko odne it soaitte gávdnat jur dan dieđu máid dáppe ozat, de buoridat siiddu dađistaga, nu ahte jahkebeale geahčen, go fas ozat, de dat dáidá doppe.