Guovdageaidnu lea báiki gos sámegiella lea eanetlogu giella. Danin gilis ja suohkanis birge ja gulahallá sámegielain bures. Jus mat dáppe vuojestat biillain ja áiggut biebmorámbuvrras gávppašit. Olledettiin sisa gávpái, soaittát dearvvahit muhtun oahppása. Rávkkat sutnje “buore beaivvi” ja nivkalat sutnje, ja oahpis ipmirda maid oaivvildat.

Go leat gálvvuid ohcame rámbuvrras, de fuobmát dárbbašat veahki rámburbargis gávdnat juoga man nu gálvvu. Don bissehit muhtun bargi ja jearat sus “Gos mun gávnnan rohkaláibbi?” Bargi gal máhttá sámegiela ja vázzila dohko gos láibbit gávdnojit. Son cuige ja dadjá “Dieppe gávnnat visot láibbiid maid mii vuovdit”, ja moddjesta dutnje, ovdal go livkkiha eret.

Váccedettiin máksinkássii, de diehttelasat boađát muhtun ránnjá ovddal. Son gal dieđusge bisseha du ja jearrá movt duinna manná. Mun goit muitalan mo manná ja seammás jearralan sus ságaid. Son muitala visot maid lea gullan ja oaidnán maŋemus vahkus.

Nie lea eanas báikkiin Guovdageainnus. Mun sáhtán sámástit almmolaš kontuvrrain, bargobáikkiin, oahppásiiguin, olbmáiguin, verddiiguin, astoáiggis. Go sámástit beasan, de in dárbbaš jurdilit; movt dál dien dajašin dárogillii?

Máŋgii olmmoš sáhttá leat boalbi go galgá dárustit. Ii soaitte buot háviid oažžut riekta ovdan dan oaivila maid jurddašaladettiin sámegillii rievtti mielde vikkašii muitalit. Nu sáhttá muhtomin ságastallan dárogillii veaháš skierbmut. Ii leat seamma njuovžil go sámegillii.

Go olgouksa rahpasa rámbuvrras, de jurdilan man buorre lea eallit dakkár báikkis, guovllus gos sámegiella lea nu nanus. Sámegiella han lea mu gollegiella, váibmogiella.

Guovdageainnu suohkana giellakonsuleanta