Jus čuožžila dilli gos rádioaktiivvalaš jodda lea leavvame, de sáhttá okta ráva maid eiseválddit rávvejit leahkit ahte galggat váldit joddatableahta.

Leatgo vuollel 40 jagi, áhpeheapme, njamahat dahje jus dus leat mánát mat ásset ruovttus? Dalle ávžžuhuvvo ahte dus leat joddatableahtat olámuttus. Rádioaktiivvalaš jodda sáhttá leavvat áimmu mielde jus šaddá atomalihkohisvuohta, ja guoggomasráksá sáhttá váldit dan rupmašii jus olmmoš vuoigŋá nuoskkiduvvon áimmu ja/dahje borrá nuoskkiduvvon biepmu ja/dahje juhká nuoskkiduvvon juhkamuša.

-Olbmot badjel 40 jagi lea mihá unnit várra ahte ožžot borasdávdda guoggomasráksái, mii lea dat man vuostá joddatableahtaid váldá, dadjá suohkanváldodoavttir Anne Lájlá W. Kalstad.

Joddatableahtat galget dušše váldot jus eiseválddit rávvejit dan. Jus šaddá atomalihkohisvuohta, de addojit ráđit suohkana bokte, mediaid bokte, guoskevaš eiseválddiid bokte ja Direktoratet for strålevern og samfunnssikkerhet bokte.

Direktoratet for strålevern og atomsikkerhet deattuha ahte go lea nu guhkes gaskka Ukrainai de lea hui unna várra ahte šaddá dárbu váldit joddatableahtaid Norggas Ukraina soađi dihte.

Dán duođašta suohkanváldodoavttir. -Lea hui unna risiko ahte vejolaš atomalihkohisvuohta Ukrainas buktá váikkuhusaid mii mielddisbuktá ahte mii Norggas fertet váldit joddatableahtaid. Atomadáhpáhus Ukrainas sáhttá buktit nuoskideami Norgii, muhto ii nu ollu ahte lea dárbu váldit tableahtaid. Lihkuhisvuohta Guoládat atomaelfápmodoaimmahagas Ruoššabealde, vejolaš boahtteáiggi Pyhäjoki atomaelfápmodoaimmahagas Suomabealde ja atomačáhcevuolfatnasat ja atomajiekŋafatnasat mat borjjastit Norgga rittus jámma buktet stuorat risikoa, dadjá Kalstad.

Joddatableahtaid sáhttá oastit reseapta haga apotehkain.  

Guovdageainnu suohkanis leat joddatableahtat gearggusvuođavuorkkás maid mii juohkit mánáidgárdemánáide ja skuvlamánáide jus oažžut dieđu dan birra nášunála dearvvašvuođaeiseválddiin.

Váhnemat ja ovddasteaddjit ožžot daid lagamus vahkuid eambbo dieđuid dán birra.

-Suohkanis leat vuorkkás joddatableahtat mat leat jurddašuvvon sidjiide geat leat vuollel 18 jagi, áhpehemiide ja sidjiide geat njamahit. Mii oažžut dieđu Kriseutvalget for atomberedskap jus šaddá áigeguovdil juohkit dáid tableahtaid muitala suohkanváldodoavttir.

Prosedyra: Buohkat ožžot dieđu suohkanis jus šaddá dárbu váldit joddatableahtaid. Jus dát diehtu boahtá beaivet/árgabeaivvis  go skuvllat ja mánaidgárddit leat rabas:

• Skuvllat ja mánáidgárddit juhket tableahtaid mánáide geat leat doppe
• Áhpeheamit, sii geat njamahit ja mánát geat eai leat skuvllain/mánáidgárddiin dan beaivvi ožžot joddatableahtaid dearvvašvuođaguovddážis. Seamma ulbmiljoavku Mázes viežžá daid Máze skuvllas.

Olggobealde skuvllaid ja mánáidgárddiid rabasáiggiid:

• Sis geain eai leat joddatableahtat ruovttus sáhttet viežžat daid dearvvašvuođaguovddážis. Ássit Mázes vižžet joddatableahtaid Máze skuvllas.

Sáhtát lohkat eambbo joddatableahtaid birra Direktoratet for strålevern og atomberedskap neahttasiidduin. Doppe gávnnat maid dieđuid sámegilli.

Bilde av jodtabletter