Mainna lágiin oažžut oktavuođa minguin?

• Dat instánsa mii lea sajis, ovdamearkan politiija dahje heahtedoavttir, galgá dakkaviđe dieđihit Heahtejovkui mii lea dáhpáhuvvan, ja geasa lea čuohcan.
• Oapmahaččat/lagas olbmot galget oažžut dieđu fálaldaga birra, ja jerrot háliidit go oktavuođa ovttatmanu dahje háliidit go vuordit veaháš.
• Jus šaddá heahti, váldde oktavuođa Guovdageainnu suohkana heahtedoaktáriin, tel 116 117.
• Olggobealde dábálaš bargoáiggi, oažžu Psykososiála heahtejoavku dieđu heahteinstánssaid bokte, nu go heahtedoaktáris, politiijas, buohcceviesus dahje báhpas.

Mii dáhpáhuvvá go mii oažžut dieđu?

• Jus sii geaiddá dát čuohcá , háliidit veahki, de manná soames heahtejoavkkus sin lusa jođáneamos lági mielde.
• Jus oapmahaččat eai hálit veahki heahtejoavkkus, de sáhttet oažžut goartta mas leat dieđut fálaldaga birra, vai bearraš sáhttá váldit oktavuođa jus lea dárbu. Heahtejoavku riŋge bearrašii moadde beaivvi maŋŋil.

Guovddáš dearvvašvuođaeiseválddit ávžžuhit automáhtalaččat dieđihit. Lea earenomáš dehálaš veahkehit mánáid ja nuoraid geat gillájit. Go katastrofa deaivida, de lea álki oažžut jurdagiid ahte “ii oktage sáhte min veahkehit ”, ja de sáhttá gártat nu ahte ii váldde vuostá veahki.

Geat leat mii geat bargat heahtejoavkkus?

Bargojoavku lea fágaidrasttideaddji joavku. Sii geat leat joavkkus, dovdet bures buot veahkkeinstánssaid, ja sáhttet gaskkustit ja veahkehit gávdnat eará vehkiid dárbbu mielde, omd doaktára, sosiála bálvalusaid/mánáidsuodjalusa, divššu ja ovddasmorraša.

Makkár doarjaga sáhttá psykososiála heahtejoavku fállat?

• Mii sáhttit addit ja koordineret psykososiála heahteveahki/vuosttašveahki go šohkka, suorggádus ja kaos dovdu lea nu lossat sidjiide geaidda guoská, ahte fierpmádaga dahje oahppásiid veahkki ii leat doarvái.
• Kártet geaidda čuohcá ja movt, árvvoštallat makkár dárbbut leat ja čuovvulit daid.
• Doarjjaságastallamat
• Doaimmahit praktihkalaš bargguid vai kaosa ja ráfehisvuođa dovddu geahpida  vuosttaš beivviid, omd oažžut oktavuođa eará vehkiiguin, lágidit muitobottu ovttas oskku- ja eallinoaidnosearvegottiin.
• Doaimmahit veahki bearašlahtuide geaidda dát lea čuohcan ja orrot eará suohkaniin
• Addit dieđu ja doarjaga bargosajiide dahje institušuvnnaide (omd. skuvlii) go dárbbašit bagadallama ja veahki dáhpáhusa maŋŋil.
• Bagadallat ja muitalit dieđuid áigeguovdilis veahkkedoaimmaid birra omd. morašjoavku, sosiála doaimmat, fysalaš aktivitehta, mánáid/nuoraid joavkkut jnv.
• Doarjjaságastallamat/čoahkkáigeassočoahkkin organisašuvnna heahtevehkiide dahje bargiide geaidda lea čuohcan.
• Go suohkana roassogearggusvuođaplána álggahuvvo, de soaitá leat dárbu bovdet Psykososiála heahtejoavkku čoahkkái.

Heahtejoavku -veahkki ráddjejuvvon áigodahkii

Heahtejoavku lea lassin dábálaš veahkkeapparáhttii, ja lea veahkkin ráddjejuvvon áigái. Iige leat oaivilduvvon ahte heahtejoavku galgá boahtit eará veahki ja doarjaga sadjái, maid gillájeaddjit muđui ožžot. Bearaš, ustibat ja fierpmádat muđui leat dehálepmosat go olbmot galget birgehallat heahtediliin buoremus lági mielde.

Lea dehálaš hupmat earáiguin dan birra mii lea dáhpáhuvvan, vaikko orru váttis juogadit jurdagiid ja dovdduid. Sáhttá leat dárbu geardduhit dáhpáhusa, dahje osiid das ovttas earáiguin.

Movt mii hálddašit eallima váddáseamos diliid lea dehálaš vuolggasadji viidáset ovdáneapmái. Muhtimiidda, geat leat vásihan earenoamáš garra ja issoras dáhpáhusaid, soaitá leat dehálaš ja dárbbašlaš oažžut eanet profeššunealla veahki.

Máhttu dábálaš heahtereakšuvnnaid ja heahtediliid birra ja movt daid galgá dustet, buorida vejolašvuođa birget kriissain/heahtediliin nu ahte eai šatta stuorra psyhkalaš váttisvuođat maŋŋil.

Doarjja psykososiála kriissain lea bálvalus mii lea mearriduvvon lágas Lov om kommunale helse- og omsorgs tjenester ja Lov om helsemessig og sosial beredskap.