Mii lea Oadjebas Guovdageainnus?

Oadjebas Guovdageainnus lea doaibmabidjoplána mas leat álbmotdearvvašvuođadoaibmabijut mánáide ja nuoraide gaskal 0-20 jagi Guovdageainnu suohkanis.  Doaibmabijut leat servodatdásis, ja galget sihkkarastit ahte buot servodatosiin barget ovttastahttojuvvon ja struktuvrralaččat eastadeaddji dearvvašvuođabargguin mánáid ja nuoraid ektui. 

Doaibmabijut plánas galget eastadit veahkaválddálaš rihkkumiid, psykalaš gárrenmirkkuid ja iešsoardin. Doaibmabidjoplána lea joatkka doaibmaplánas "Oadjebas Guovdageainnus", mii lea doaibmaplána veahkaválddi ja illasteami vuostá, muhto psyhkalaš doaimmat, gárren ja iešsoardin leat maid váldon mielde. 

Oadjebas Guovdageainnus skal i tillegg til å rette seg mot barn og unge, løfte problemstillingene opp på samfunnsnivå i Kautokeino-samfunnet, ved å skape synlighet, debatt og muligheter til endring.  Tiltaksplanen Oadjebas Guovdageainnus ble politisk vedtatt i oktober 2024. 

Oadjebas Guovdageainnus galgá dasalassin bargat mánáiguin ja nuoraiguin, loktet áššečuolmmaid  servodatdássái Guovdageainnu servodagas, dakko bokte oainnusmahttit, digaštallat ja addit rievdanvejolašvuođaid.  Doaibmaplána Oadjebas Guovdageainnus dohkkehuvvui politihkalaččat golggotmánus 2024. 

Duogáš

Oadjebas Guovdageainnus álggahuvvui maŋŋá liige jođiheddjiid čoahkkima Guovdageainnu suohkanis ođđajagimánus 2023. Suohkana váldodoavttir čujuhii dalle ahte gilis leat šaddan eambbo veahkaválddálašvuohta, seksuála illasteapmi ja iešsoardin. Čoahkkimis mearriduvvui ahte suohkan galggai ásahit bargojoavkku mii galggai servodatdásis bargat eastadan dihte veahkaválddálašvuođa, illastemiid, gárremeriid ja iešsoardima. Dát buvttihii doaibmaplána Oadjebas Guovdageainnus.

Veahkaválddálašvuohta, illasteapmi, gárrenmirko geavaheapmi ja iešsoardin leat duođalaš servodat- ja álbmotdearvvašvuođa váttisvuođat.  Dearvvašvuođa váikkuhusat sáhttet leat viidát, bistevaččat ja vejolaččat heaggaváralaččat (regeringen.no).

Saminor II-iskkadeapmi čájeha ahte sápmelaččat gillájit eanet veahkaválddálašvuođain go earát geat eai leat sápmelaččat seamma geográfalaš guovllus. Dat guoská erenoamážit sámi nissoniidda. Logut čájehit ahte sápmelašvuohta lea riskafáktor veahkaválddálašvuhtii (Eriksen, A. M. A. (2019).

Almmolaš eiseválddiin lea geatnegasvuohta suddjet ovttaskas olbmo ja eastadit ja vuosttaldit dán kriminaliteahtta. Dat boahtá ovdan sihke Norgga lágain ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain (Frihet fra vold, regjeringens handlingsplan for å forebygge og bekjempe vold i nære relasjoner 2021-2024). 

Buorre eastadeapmi sáhttá maŋŋá geahpedit dárbbu eanet čuohcci doaibmabijuide ja seastit stuorra goluid, sihke olmmošlaš ja ekonomalaš, ovttaskas olbmui ja servodahkii , . 

Mihttu

Guovdageaidnu galgá leat oadjebas báiki mánáide ja nuoraide, gos ii galgga leat veahkaválddálašvuohta, illasteapmi, gárren ja iešsoardin. Guovdageainnu suohkan galgá bargat ovttas buot servodatsurggiiguin eastadan dihte veahkaváldimiid, illastemiid, gárrenmirkkuid ja iešsoardimiid servodagas. Doaibmabijut galget leat bistevaččat, ulbmillaččat, máhttovuđot ja servodatfátmmasteaddji.

-Oassemihtut

• Ii oktage mánná ja nuorra galgga vásihit veahkaválddálašvuođa dahje illasteami 
• Mánáide ja nuoraide galgá sihkkarastojuvvot buorre psykalaš dearvvašvuohta oadjebas servodaga bokte 
• Bissehit buot iešsoarbmema Guovdageainnus
• Mánát ja nuorat vuollel 18 jagi eai galgga geavahit gárrenmirkkuid 
• Olggušteami ja givssideami galgá bissehuvvot

Ulbmiljoavku

Hovedmålgruppe er barn og unge 0-20 år.  Andre målgrupper er foreldre, barnehageansatte, lærere, ansatte i fritidsorganisasjoner og ansatte på helsestasjon.  
Det vil også være et langsiktig mål at andre kommuner kan dra nytte av arbeidet og erfaringene Kautokeino kommune får gjennom Oadjebas Guovdageainnus.

Váldoulbmiljoavku lea mánát ja nuorat 0-20 jagi. Eará ulbmiljoavkkut leat váhnemat, mánáidgárdebargit, oahpaheaddjit, astoáiggeorganisašuvnnaid bargit ja dearvvašvuođastašuvnna bargit.  Lea maid guhkes áiggi ulbmil ahte eará suohkanat sáhttet atnit ávkin barggu ja vásáhusaid maid Guovdageainnu suohkan oažžu Oadjebas Guovdageainnu bokte.

Organiseren

Doaibmaplána čađaheapmi lea prošeaktaorganiserejuvvon 3 jagi áigodahkii, vejolaš guhkidit 5 jahkái. Lea ásahuvvon stivrenjoavku, fágaidrasttideaddji bargojoavku, referánsajoavku ja geavaheaddjijoavku. 

Eaiggát: Guovdageainnu suohkan
Prošeaktajođiheaddji: Anne Lajla Westerfjell Kalstad, suohkana váldodoavttir
Stivrenjoavku: Sátnejođiheaddji Anders P. Buljo, suohkandirektevra Karin Hætta, suohkana váldodoavttir Anne Lajla W. Kalstad, suohkana dearvvašvuođajođiheaddji,suohkana bajásšaddanjođiheaddji, Nuoraidráđi jođiheaddji, FAU jođiheaddji, ohppiidráđi jođiheaddji. Stivrenjoavkkus galget leat eanet ovddasteaddjit. 
Geavaheddjiidjoavku: Ohppiidráđđi, nuoraidráđđi 
Referánsajoavku: Redd Barna, RVTS-nord, SANKS, NASAK, Sámi allaskuvla 
Fágaidrasttideaddj bargojoavku:  Nuoraidkoordináhtorat, dearvvašvuođabuohccedivššár, psykologa, fysioterapevta, dearvvašeallinkoordináhtor, mánáid- ja nuoraidskuvlla rektor, Máze skuvlla rektor, Sámi joatkkaskuvlla rektor, Sámi allaskuvla, Mánáidsuodjalusa jođiheaddji, NAV, FAU, kulturskuvla, Guovdageainnu faláštallansearvi, Girku,  

Doaibmabijut

Leat golbma váldodoaimma:

1.    Háhkat oadjebas arenaid mánáide ja nuoraide

Vihtta váldoarena leat válljejuvvon: Ruoktu, mánáidgárdi, skuvla, astoáiggefálaldat ja dearvvašvuođastašuvdna.  Dát leat arenat gos mánát ja nuorat ellet, ja mat váikkuhit sin eallimii, dearvvašvuhtii ja eallinkvalitehtii. Dát arenat galget leat oadjebasat mánáide ja nuoraide.  Oadjebas Guovdageainnus -prográmma galgá ráhkadit vuogádaga das ahte buot arenat vásihuvvojit oadjebassan mánáide ja nuoraide, ja ahte buot dát arenat koordinerejit ja máhtolašvuođa vuođul barget  veahkaválddálašvuođa, illastemiid, gárremirkkuid ja iešsoardin eastademiin. Šaddá dárbu nannet daid arenaid mat juo gávdnojit, nu go skuvllaid ja mánáidgárddiid, muhto šaddá maid dárbu guorahallat makkár arenaid mánát ja nuorat dárbbašit Guovdageainnus, mat sáhttet leat mielde ráhkadeamen oadjebasabut servodaga. Ovdamearkan dasa sáhttá leat gárrenmirkokeahtes Nuoraid viessu.

2.    Gelbbolašvuođalokten ja resursamateriála geavaheapmi

Systemáhtalaš ja koordinerejuvvon gealbbolašvuođalokten buohkaide geat barget mánáiguin ja nuoraiguin.  Váldd atnui gárvásit ráhkaduvvon resursamateriálaid, fágabeivviid ja logaldallamiid. Dat galget leat mielde buot jahkejuivllain. Leat hui ollu resurssat mat leat gárvásit ráhkaduvvon ja leat oaivvilduvvon váhnemiid, mánáidgárddiid ja skuvllaid atnui. Dát galget systemáhtalaččat váldojuvvot atnui, ja biddjot oassin mánáidgárddiid ja skuvllaid jahkejuvlii.  Ovdamearkkat dása leat TryggEst, Vivatkurs, Mu goruda eaiggádan ieš, YAM, Omni-modealla, mánáiguin humadit, Korus, SnakkOmMobbing. Mihttomearrin lea ahte buot arenat gos mánát ja nuorat ásset, galget bargat dan ala ahte ásahit oadjebasvuođa. Guhkit áigái dat sihkkarasttášii ahte buohkain livččii seamma gelbbolašvuohta, ja ahte loahpas buohkat "humaše seammá giela".

  Prográmma galgá implementerejuvvot jahkejuvlii, vai ii leat sahtedohko mii daddjo ja dahkko, ja ahte doaibmabijut leat bistevaččat.

RBKU lea dat mii kvalitehtasihkkarastá buot resurssaid mat váldojuvvojit atnui..

3.    Easttadeaddji ságastallanjoavkkut 0-20 jagi  

Ásahuvvojit ságastallanjoavkkut sihke váhnemiidda, mánáide, ohppiide, oahpaheddjiide ja earáide geain lea dahkamuš mánáiguin ja nuoraiguin. Dáid joavkkuid galget dearvvašvuođadivššár, psykiátralaš buohccedivššár, psykologa dehe sosionoma jođihit. Dáin joavkkuin ráđđádallat iešguđetlágan áššečuolmmaid, jurdagiid, miellaguottuid, dovdduid ja oaiviliid oadjebas dilis. Dat addá guhkit áigái oadjebasvuođa iežas rollaáddejumis, stuorát rabasvuođa, luohttámuša earáide, ja guhkit áigái maiddái miellaguottuid rievdadeami.  

Somaz

Guovdageainnu suohkan lea oassi Finnmárkku fylkkagieldda Álbmotdearvvašvuođaprográmmas mii bistá 2026 rádjai. Dán oasseprošeavtta namma lea Somaz, ja organisatuvrralaččat lea dát Oadjebas Guovdageainnus vuolde. Somaza bargojoavkkus leat suohkanpsykologa, nuoraidkoordináhtor ja suohkanváldodoavttir. Dán oasseprošeavttas lea sierra bušeahtta. 

Áigeplána

Prošeaktaorganiseren bistá 3 jagi, vejolaš guhkidit viđa jahkái.  Jagi 2023:s ásahuvvui bargojoavku, referánsajoavku ja geavaheaddjijoavku. Stivrenjoavku ii leat vel ásahuvvon, muhto oasseváldit leat evttohuvvon. Jagi 2024:s lea mihttu oažžut 3 virggi lassin prošeaktajođiheaddjái (50%). Virggiide gullet koordináhtor, sosionoma/psykalaš buohccedivššár ja dearvvašvuođabuohccedivššár. Ovdal cuoŋománu 2024 galget doaibmabijut leat gárvásat, mat galget čađahuvvot čakčat 2025. Lágiduvvojit gulaskuddančoahkkimat ja álbmotčoahkkin. Háliidit maiddái oažžut sadjái Oadjebas Guovdageainnu neahttasiiddu ja visuála profiilla 2024/2025 áigodagas. Jagi 2026 ja 2027 áigot evalueret ja vejolaččat rievdadit doaibmabijuid. Barggus ii leat mearriduvvon loahppa, muhto mihttomearri lea ahte doaibmabijut biddjojuvvojit buot jahkejuvllaide, buot gieldda plánaide. 

Geavaheaddjiváikkuheapmi

Nuoraidráđđi ja ohppiidráđđi leat mielde stivrenjoavkkus, ja dat leat lunddolaš oasit dán barggus. Sin jietna galgá álo gullot ja váldot mielde mearrádusain. Nuoraide galget lágiduvvot sierra evalueremat. Iešguđetlágan arenain, nugo nuoraidviesuin ja skuvllain, biddjojuvvojit boastakássat ja sávaldatgoarttat nuoraide. 

Referánsajoavku

Guovdageainnu suohkan lea bovden gelbbolašvuođaguovddážiid, main lea erenoamáš gelbbolašvuohta sámi servodaga birra, leat mielde referánsajoavkkus. Dát referánsajoavku galgá buktit cealkámušaid suohkana bargui, muhto galgá maid sáhttit viežžat vásáhusaid Guovdageainnu suohkanis maid sáhttá geavahit eará suohkaniidda. Referánsajoavkkus leat RVTS-nord, Redd Barna, SANKS, Sámi allaskuvla, NASAK.