Guovdageainnu suohkana ođđaseamos koronadieđut

Buot koronaiskkosat máid dán radjái leat váldán Guovdageainnus, leat čájehuvvon leat negatiiva.

Sii geat leat leamaš erremis dan oktavuođas, leat geargan iežaset 10 beivviin.

Dál bohtet ođđa našunála doaibmabijut ráđđehusa bealis

Priváhtta doaluin almmolaš báikkis dahje láigolanjain lea lohpi čohkket dušše 20 olbmo.

Priváhtta ruovttuin, barttain ja gilvvagárddiin eai berre leat eanet go vihtta guossi lassin sin geat orrot doppe.

Ásahuvvo našunála dárjudanáigi diibmu 24.00 rádjái. Ođđa gussiid ii sáhte luoitit sisa maŋŋel diibmu 22.00.

Garvit galggašii dárbbašmeahttun mátkkošteami riika rájiid siskkobealde.

Oanehis bajilgovva ráđđehusa doaibmabijuin.

 

Mii lea sierra mannan?

Don leat ožžon covid-19, dahje lea jáhkehahtti ahte dus lea dat, ja biddjot sierra ruovttus.

Jus rihkku dáid mearrádusaid, dat mearkkaša politiijaide guoddaluvvot. Dat mearkkaša, jus manat olggos viesus go leat sierra ruovttus, de guoddaluvvot politiijaide.

Dat mearkkaša:

Biso ruovttus. Doala áibbas gaskka earáide geaiguin orut fárrolaga. Jus vejolaš, orro dušše sierra lanjas, ja geavat sierra basadanlanja/hivssega. Basa bevddiid, uksageavjjaid, ja nu ain dávjá. Bivdde eará olbmo dutnje gávppašit. Gulaskutta iežat doaktáriin movt galggat čuovvut movt veaját. Sii geat gullet du vissui, galget leat erremis.

 

Mii lea erren?

Don galggat erremii, go dat gii orro seammá viesus go don lea ožžon covid-19, don leat lahka leamaš olbmo gii lea ožžon covid-19, dahje boađát ruoktot maŋŋel go leat mátkkoštan rukses riikkas.

Dat mearkkaša:

Ale mana bargui dahje skuvlii. Alle jođe almmolaš fievrruin. Alle váldde gussiid. Sáhtát váccašit, muhto doala fal buori gaskka earáide, buori mehtera. Sáhtát finadit áibbas dárbbašlaš earániid gálgat biebmorámbuvrris ja/dahje apotehkas. Mánát sáhtte ovttastallat earáiguin viesus nu dábálaččat, muhto rávisolbmot galget gaskka doallat. Sii geaiguin orut eai leat erremis, jus eai ieža leat leamaš lahka olbmo geas lea covid-19. Jus oažžut dávdamearkkaid, galggat mannat sierra ja iskojuvvot. Jus iskkus lea positiiva, de loahpahat errema ja fertet mannat sierra.

Veahá, ollu dahje áibbas sierra.

 

Njoammunguorran.

Go min báikkálaš dearvvašvuođabálvalus bargá njoammunguorramiin, vásihit dávjá ahte olbmot eai vástit go sii riŋgejit. Dalle ferte njoammunsuddjendoavttir geavahit eará vugiid, nu movt SMS, ja dat maŋidahttá barggu dárbbašmeahttumiid.

Njoammunsuddjendoaktára nummár ii čájehuvvo go dat riŋge, ja min ávžžuhus álbmogii lea, vástit telefovnna vaikko ii čájet nummára.

Dearvvašvuođadirektoráhtta cealká dán njoammunguorrama hárrái:
Konkrehta doaibmabijut mat galget čađahuvvot NJOAMMUNGUORRAMA hárrái

• Kommunene skal sørge for at alle nærkontakter til påviste tilfeller av covid-19 i egen kommune spores opp. Det vises også til smittevernloven § 3-6.
• Smitteoppsporing av nærkontakter skal starte umiddelbart etter at et tilfelle av covid-19 er diagnostisert.
• Diagnosen kan stilles ved laboratoriebekreftelse eller ut fra kliniske symptomer på covid-19 etter sikker eksponering med et bekreftet tilfelle. Etter smittevernloven § 1-3 er definisjonen av en smittet person: - en person som har eller etter en faglig vurdering antas å ha en smittsom sykdom.
• Andre enn helsepersonell kan bistå med smitteoppsporing, forutsatt opplæring og oppfølging av kommunelegen. Folkehelseinstituttet har utviklet materiell for opplæring i smitteoppsporing for personell både med og uten helsefaglig bakgrunn. Disse vil være underlagt taushetsplikt etter forvaltningsloven § 13.
• Kommunelegen har det overordnede ansvaret for smitteoppsporingen etter smittevernloven § 3- 6 jfr. § 7-2 uavhengig av organiseringen.